Simon and Trigpoint, most major roads are already covered by street-level imagery and high-res aerials. Problem is not accessing imagery, but to bookmark exact spot for surveyed feature as accurately as possible to save time from skimming all roadside imagery (and risk missing said feature due to motion blur). GPS-enabled dashcam is valid suggestion, but as pointed out in article, dashcam is mounted usually farther from person sitting than phone mount, thus elongating time it takes to bookmark desired location.
This point won’t apply if there’s dashcams with external record button, which could be mounted closer to operator, however being such a specialized hardware it’s probably not economically feasible.

Regarding legal side, since most such feedback have been coming from brits claiming you can’t touch phone while driving, i researched british laws. I’m not a professional legalese-speaker, therefore pardon if i mess up terms like paragraph, section, article etc. But looks like British laws are actually much more relaxed about driving distractions than others’.

Highway code rule 149:

You MUST NOT use a hand-held mobile phone, or similar device, capable of interactive communication (such as a tablet) for any purpose when driving or when supervising a learner driver.

Looks like code itself is not enforcable and actual ban comes from The Road Vehicles (Construction and Use) of 2003 which does prohibit any use of phone or hand-held device “which performs an interactive communication function by transmitting and receiving data”.

110.6.a) a mobile telephone or other device is to be treated as hand-held if it is, or must be, held at some point during the course of making or receiving a call or performing any other interactive communication function;

Iteresting to note from british laws is if you take two antique morse devices (ones with separate speaker and button) and remove speaker from one and button from other, then it is legal to hold both of them in hand and hold two separate morse monologues at once because now they aren’t capable of holding two-way interactive communications nor are they telephones. Bit less practical bypass is to mount optical communication device (such as blinking laser), because ban only applies to radio devices.
My original suggestion was desolder antenna from old phone and run app there, but then it would still be telephone (or what’s left of it).

PS. 110.6.d.2 suggests that the ban applies only to radio devices that operate in specific radio bands. This gets so complicated i couldn’t comprehend them currently, but looks like that very carefully configured tablet that can’t hold phone calls could actually be legal to be used while driving because it fits (or doesn’t fit) these specific radio frequency ranges mentioned.

@rphyrin. I didn’t define additional constraint, but i can’t trust my phone to persist sessions and local storage for long enough, therefore i opted solution which could quickly upload changes. I do like your app’s clean UI.

Cool! From recording-functionality and UX-wise it’s spot-on. Post-recording UI is confusing to put it mildly. I really like it supports dashboard customisation. I may need to look into it later this year.

StreetComplete was listed as well-known example, MapComplete could serve as sample as well, I’ve never used GoMap nor CoMap to form an opinion on them. Point i tried to make was irrelevant to specific editor, but highlight those applications positively as they focus on features/presets where map data can be improved in small steps.

As a rule OSM lives from incremental improvement and that has always been the case

After giving the topic more thought, I wholly agree with Simon here. I couldn’t really come up with clear counter-examples of problematic tagging conventions or presets. My personal grievance concerns the recycling:* tags because even adding a single yes-tag from the namespace impliesno values for all other imaginable tags, but as far as tagging convention is concerned, it actually has really solid structure.

Maybe the initial idea could be rephrased as “Partial data has to be better than no data” and instead of blaming tagging, it should have highlighted that useful data can be contributed with any level of effort - from just a few taps on a phone to global tagging cleanup campaign.

When i first learned about the matter, i drafted a letter to a local tech magazine. I haven’t sent it, but i publish the draft just in case someone could find examples in it useful. It mentions MS Flight Sim because the letter originally started out as question to share quote from Flight Sim’s review. In that review journalist praised realistic high-rise buildings in Tallinn - buildings i 3D-mapped back in 2020.

Küsimus on seotud paari hiljaaegu ERRis ilmunud artikliga: https://www.err.ee/1609869541/oiguskantsler-palub-kaaluda-kaardirakenduste-eraelulist-detailsust ja https://www.err.ee/1609870686/maa-ja-ruumiamet-plaanib-geoportaali-andmeid-uldisemaks-muuta Pealiskaudsel lugemisel võib artiklite sõnumi võtta kokku kui et Maa- ja Ruumiamet (MaRu) ostis omale sel aastal uue kaamera, neil tekkis kahtlus, kas uue kaamera pildid on äkki liiga head, pöörduti õiguskantsleri poole ning saadi vastuseks, et on küll liiga head. Aga kui süveneda artiklite aluseks olevatesse dokumenti https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2025-11/Orto-%20ja%20kaldaerofotode%20avalikustamine.pdf ning eriti selle lisasse (kättesaadav https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8c7c0dd4-17c5-463b-a00c-57c6019ea8d8) siis tuleb välja, et õiguskantslerile ei meeldi kaldarofotod, mida MaRu on juba alates 2014.a kogunud ja avaldanud. Samuti peetakse sobimatuks olemasolevate piltide liiga head kvaliteeti.

Eriti meelevaldne on dokumendis Google Mapsi kasutamine privaatse geoinfo etalonina. Tavatarbijale võib valik tunduda pealtnäha loogiline, kuid analoogne oleks õigusvaldkonnas väita, et riik ei peaks pakkuma tasuta õigusabi, sest ChatGPT pakub samuti piisava kvaliteediga nõu ning erinevalt inim-juristist ei mäleta AI eelmistes vestlustes jagatud isikuandmeid. Lisaks kaasneb mõlemas võrdluses sarnased poliitiline ja privaatsusrisk: nii nagu Sam Altman võiks teoorias oma suvast AI-õigusabi välja lülitada, saaks Sundar Pichai soovi korral Eesti Google Mapsist ära kaotada. OpenAI võib AI-juristile usaldatud isikuandmeid kasutada uue keelemudeli treenimisel, Google kasutab Mapsi ühe maailma suurima reklaamipakkuja sisendina.

Kuidas seondub see Microsoft Flight Simiga? MaRu kogutavaid ruumiandmeid kasutavad otseselt paljud avaliku ja kaudselt väga paljud erasektori asutused. Õiguskantsleri aruanne loetleb hulga avaliku sektori asutusi, Päästeametist PRIAni, kuid möönab, et erasektori kohta neil info puudub. Paljud erasektori ettevõtted tõesti ei kasuta MaRu andmeid otse*, küll aga kasutatakse rahvusvahelist avatud geoinfo andmebaasi nimega OpenStreetMaps (OSM), kus umbkaudu 90% Eesti kohta käivast andmestikust (hooned, aadressid, tänavad) on imporditud või tuletatud Maa-ameti andmetest. OSM on Google kõrval teine suur kaardiandmete pakkuja, mis on oma olemuselt natuke nagu kaardiinfo Vikipeedia. OSMi andmeid kasutavad ja arendavad muuhulgas nt Meta, Vikipeedia, Microsoft, Apple, Amazon, Uber, Grab (Aasia suurim sõidujagamise platvorm); Eestis Bolt, Wolt, Telia, Starship, Elron, Tallinna Transpordiamet. Kui vabatahtlikel ei oleks võimalik MaRu kvaliteetseid orto- ja kaldaerofotosid kasutada, siis kõigis neis teenustes pakutavate ruumiandmete kvaliteet kannataks. Microsoft Flight Simulator on nende seas eriline näide, mis kasutab vabatahtlike käsitööna kaldaerofotode põhjal valmistatud 3D mudeleid.

PS. Väärib mainimist, et sama eraldusvõimega teave, mida Eestis ebaseaduslikuks peetakse (2cm/px), on Lätis avalikkusele kättesaadav: https://georiga.eu/en/atvertie-dati/lidar-point-cloud/ PPS. Õiguskantsleri vastuses sisaldus ka väide, et kui maaomanik peaks soovi avaldama, ei ole MaRu võimeline vajadusel maatükki fotodelt peitma. Selline väide on osaliselt vale, tegelikult on MaRu alates 2020.a peitnud kaldaerofotodelt riigikaitserajatisi. Lihtsalt olemasolev peitmise metoodika töötab selliselt, et lennuki ja kaamera asendi põhjal arvutatakse välja kaamera vaatevälja jääv ala ja kui alasse jääb kaitseväe territoorium, siis pilt kustutatakse. Probleem seisneb selles, et pilte tehakse umbes 2-3 km kõrgusel lendavast lennukist – kaamera näeb korraga umbes 30 hektarit, mis vastaks ligikaudu veerandile kuni poolele Tallinna asumile. Kui pildi peale jääks maatükk, mille omanik ei soovi pildile jääda, tuleks olemasoleva metoodikaga kustutada umbes 500m raadiusest kõik kaldaerofotod.

• Erandid on nt Eesti Energia, mis kasutab päikesepaneelide tasuvuse arvutamiseks MaRu lidarandmeid https://www.enefit.ee/et/era/taastuvenergia/paikesepaneelid, ning maailma üks suurimaid professionaalse GIS-tarkvara tootjaid Esri.

Ainuüksi Boltis töötab üle 40 inimese, kes tegelevad kaardile uute teede ja hoonete lisamise. Viide: https://github.com/ina-humeniuc/OSM_Mapping_at_Bolt/wiki/Bolt-team Facebooki ja Microsofti koostöös on arendatud AI-rakendus RapiD https://rapideditor.org/, mis suudab ortofotodelt puuduvaid hooneid otsida. Ka see süsteem kasutab sisendina muuhulgas Maa-ameti ortofotosid (Bingi kaudu).

Muuhulgas väidab õiguskantsler, et ükski erateenus kaldaerofotosid ei paku. Tegelikult pakub küll, isegi Google Maps pakkus valitud suurlinnades. Umbes 10a tagasi oli sarnane Microsofti teenus (Bing Maps bird eye view) ka Eestis saadaval, kuid siis lõpetati fotode uuendamine ja hiljem kiht kadus. Nokiast välja kasvanud Here ei paku küll kaldaerofotosid, kuid sisaldab valitud hoonetest 3D mudeleid. Tallinna vanalinnaski leidub kümmekond tõetruult värvilist mudelit.

Dokumendis tuuakse välja, et MaRu saab võimaldada juurdepääsu soovijatele IP-aadressi või autentimise kaudu. Selline lahendus ei ole tehniliselt ega halduslikult võimalik. OSMi panustab Eestis iga kuu sadu vabatahtlikke. Kuna tegu on suuresti eraisikutega ning ligi pooled neist kasutavad mobiilseadmeid, siis pole neil püsiva IP kasutamine tihti võimalik, kõigi nende iganädalaselt muutuvate IP-de uuendamine oleks MaRule tohutu halduskoormus. Seda enam et kuna MaRu ortofototeenus on paari erandiga kõigis OSM kaardiredaktorites Eesti aladel vaikimisi kaardikiht, siis pole ka kasutajate autentimise tehniline teostamine teostamine mõistlik, sest siis peaks kõik need ülemaailmselt kasutatavad rakendused lisama mõnesaja eestimaalase pärast smart- või mobiil-IDga autentimise.

ERRi artiklis väidetakse lausa, et uutel fotodel on lausa autode numbrimärgid loetavad. Tegelikult on isegi õiguskantsler väitnud vastupidist, et numbrimärgid EI ole (veel) loetavad. Küsisin teabenõudega MaRult näite uutest fotodest ning kahjuks tuleb tõdeda, et hoolimata tuttuue kaamera 2.5x paremast eraldusvõimest on pildikvaliteet endiselt samaväärne eelmiste aastate omaga. Küllap mängib siin oma rolli et pilte tehakse 3km kõrgusel 270km/h lendava lennukiga. Kui midagi on muutunud, siis uued pildid on kontrastsemad, ehk varjudesse jäävaid esemeid on uutel fotodel pisut kehvemini näha kui eelmine aasta.

Tooks lõppu ka ühe võrdluse autoriõigusega. Vikipeedia väidab, et eestis ei ole panoraamivabadust. Kuna maja on projekteerinud arhitekt, siis kuulub arhitektile tolle hoone autoriõigus, s.h õigus teost reprodutseerida (ehk meie kontekstis majast pilte teha). Vikipeedias on seadust tõlgendatud, et ühtegi maja, mille arhitekt on kaitstav, ei tohi pildistada. Tegelikult on seaduses § 20¹ oluline osalause “välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi”. See tähendab, et lennukilt tehtud foto, kus on näha palju maju, ei riku autoriõigust. Sarnast loogikat võiks rakendada ka kaldaerofotode tähenduses - MaRu ei pildista ju kellegi konkreetset ehitist (v.a üksikud erandid 20a eest, kui tehti lennukist käsikaameraga pilt teletornist ja laaditi üles fotolattu).

I have used IR layer mostly to get better insights to what kind of foliage is there. Most commonly to tell if green patch on visible light spectrum is rather mowed grass or longer grassland and if forest is broadleaved or needleleaved.

My objective was to replicate colours i have seen on Estonian Land Board’s forestry layer, but apparently i couldn’t get colours to match.

Sky often contains clouds, but at upper left edge should be some kind of slider to adjust cloud coverage limiter. That way you would get clearer picture, but it might be couple of weeks-months older view.

PS. I found documentation page describing what kind of bands Sentinel-2 has and how are they useful. Same documentation also covers other satellites and their capabilities. https://custom-scripts.sentinel-hub.com/custom-scripts/sentinel-2/bands/