Ma ütleks, et vastupidi, kaart on täpsemaks läinud hoopis. Pole mõtet kopeerida vanu ebatäpsusi järjest edasi ning kui teha kõike ainult nii, nagu Maa-ameti kaardil kujutatud, poleks OSM-il väga suurt mõtet.
Selles kohas on see asustusüksuse piir Maa-ameti kaardil juba 1999 aastast muutmata ehk nii nagu ta kunagi digitaliseeriti. Olen suhteliselt kindel, et käesolevas kohas on see nurgapunkt lihtsalt ebatäpne ja tegelikult on mõistetud külapiirina ikkagi Nava oja ja viidatud kraavi.

Asustusüksuste lahkmejoonte määramisel arvestatakse nüüd ja on ka varem arvestatud katastriüksuste piire, va kohad, kus see poleks otstarbekas katastrite kuju tõttu otstarbekas. Kui antud piirkonna katastrikaarti vaadata, on põhjendamatu, miks see külade lahkmejoon peaks katastriüksuseid lõigates kulgema.
Ehk selles kohas on minu arvates põhjendatud kraavi ja halduspiiri kokkusidumine.

Aitäh arvamuse eest!
Viidatud materjalist ei selgu küll, et kuidas see käesoleva näitega haakuma peaks. Kaart joonistub õigesti ja veakontroll vigu ei näita ning kihtide arvestamisega probleemi pole. Küsimus ehk tekib samaliigiliste joonobjektidega (nt üks maanteeviadukt läheb üle teise), kus võib-olla ei tasuks neid kokku sõlmida. Seega on see maitse küsimus siinkohal.
Teise aspekti osas tundub mulle vastupidi. Kui pindobjekt on joonobjekti külge haagitud, siis joonobjekti korrigeerimisel liigub ka pindobjekt kaasa, lisaks ei jää ühelgi kaardi suurendusastmel "halli ala" joonobjekti ja pindobjekti vahele, mis segab kaardi lugemist. Lisaks on teed ja väiksemad jõed looduses suhteliselt püsivad objektid ning maakasutuse muutus (näiteks põllu metsastamine või metsa raadamine) toimub sageli just ainult ühel pool vastavat objekti. Sellisel juhul ei pea hiiglaslikku kõlvikut tükeldama hakkama ning saab kergema vaevaga korrigeerida maakasutust.
Lisaks on teede puhul "teemaa" kinnitamata jäetud tunnus (osm.wiki/Proposed_features/landuse%3Dhighway) ehk vastava teekoridori ala eraldi pinnana kaardistamine ei ole üheselt soovitatud tegevus.
Kui põllumaa puhul saab põllule määrata mh ka põllukultuuri ja metsa puhul ka metsaliiki, siis tegelikult võiks ju vastavad alad olla kaardistatud ka väikeste tükkidena (põllumassiivide peal iga põld eraldi ja metsas iga eraldis eraldi). Tee või jõgi on tihtipeale ka metsaeraldiste või põldude piirideks.
Kaart on vaba, kui parafraseerida klassikuid :)